Kui teised riigid püüavad uueks majandustõusuks luua eeldusi miljardiliste investeeringutega ettevõtlusse, haridusse ja sotsiaalvaldkonda, siis meie valitsus on selle asemel vaid kärpinud, lootes oodatava euro imejõusse. „Näib, justkui üritaks Eesti mängida jalgpalli väljakul, kus teised riigid mängivad ragbit,“ iseloomustas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli praegust olukorda.

Rahvaliit näeb töötuse leevendamisel lahutamatut seost regionaalpoliitikaga. Osa tööpoliitikameetmete raha peaks olema võimalik kasutada kohalike omavalitsuste kaudu, sest kohapeal tuntakse oma inimesi ja igas omavalitsuses on hädapäraseid töid, kus edukalt saab töötuid rakendada. „Kui vanasti öeldi, et iga vald peab toitma oma sandid, siis praegu on tulubaasi vähendamine halvanud omavalitsuste võime töötutele appi tulla,“ ütles Rüütli.

Tööhõive küsimuste koordineeritud ja terviklikuks käsitlemiseks peab Rahvaliit vajalikuks luua tööministri ametikoht ning koostada töökohtade loomise meetmete plaan  ja rakenduskava. „Osa meetmeid, mis peavad aitama „tulekahju kustutada“, eeldab kohest rakendamist, kaugemas perspektiivis elluviidavate meetmete toel saame panna aluse jätkusuutlikule konkurentsivõimelisele majandusmudelile, mis loob tingimused innovaatilise ja kõrget lisandväärtust loovate investeeringute toomiseks Eestisse,“ lisas Rüütli.  

„Selge on see, et üht ja ainuõiget lahendust pole kusagilt võtta, sellepärast on eriti tähtis ühendada kõigi erakondade parimad ideed ja ekspertide oskusteave ning tööhõiveprobleemi lahendusteedes kokku leppida,“ ütles Rüütli. „Oleme üksmeele toel saanud ihaldatud klubide, Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, miks käib meile praegu üle jõu leppida kokku nii olulises küsimuses!“

Karel Rüütli ettekande terviktekst on väljas kodulehel: www.erl.ee

Tööpuuduse leevendamiseks peab Rahvaliit vajalikuks rakendada järgmised meetmed:

Kohe tuleb

• võimaldada palgatoetusega tööle võtta 3 kuud töötu olnud inimene;
• lubada kuni kaks päeva nädalas osaajaga töötada, ilma et inimesel kaoks õigus saada töötu abiraha;
• eraldada omavalitsustele sihtotstarbelised vahendid tööharjutuste läbiviimiseks ning töötute rakendamiseks heakorratöödel;
• viia sotsiaalmaksu määr osakoormusega töötajal vastavusse saadud töötasuga;
• võtta vastu hoiu- ja laenuühistute eelnõu, et toetada kohalikku väikeettevõtlust ning luua alternatiivseid finantseerimisvõimalusi;  
• vabastada töötaja haridustaseme tõstmiseks ning tervise edendamiseks tehtavad kulutused erisoodustusmaksust;
• tagada kõigile lastele lasteaiast gümnaasiumini tasuta lõunasöök;
• tagada arstiabi kättesaadavus kõigile inimestele;
• suurendada eelarvevahendeid aktiivsetele tööpoliitikameetmetele (EL keskmine ca 2%, meil 0,18%).

Keskpikas perspektiivis

• teostada jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majandusmudeli loomiseks Eesti maksupoliitika analüüs ja vähendada kaudsete maksude osakaalu riigieelarves. Alandada pärast eurotsooniga liitumist käibemaksumäär 18%-le ning rakendada vähendatud käibemaksumäära põhitoiduainetele;
• teostada põhjalik Eesti tööjõuvajaduse prognoos ning käivitada kõiki õppetasemeid läbiv professionaalne kutsenõustamissüsteem;
• luua heanaaberlikud suhted Venemaaga, et kasutada paremini Eesti geograafilisest asendist tulenevaid võimalusi majanduse konkurentsivõime tõstmiseks;
• luua vajalikud tingimused innovaatiliste ja kõrget lisaväärtust loovate investeeringute toomiseks Eestisse.

Pikas perspektiivis

• luua laiapõhjaline kokkulepe Eesti eelistatud arengustsenaariumidest ning sidustada omasolevad riiklikud strateegiadokumendid ühtseks tervikuks, millega arvestatakse ka riigieelarvestrateegia kavandamisel;
• võtta laenu majanduse konkurentsivõime tõstmiseks vajaliku haridus- ja infrastruktuuri investeeringute tegemiseks;
• selleks et kõikjal Eestis oleks inimestel võimalik elatustasemes kaotamata hästi elada, tuleb tänane keskusperifeeria arengumudel asendada iga elukoha tugevaid külgi arvestava nüüdisaegse regionaalhalduse mudeliga. Maakond tuleb muuta praegusest riiklikust tasandist omavalitsustasandiks;
• kujundada vajalik meetmestik Eesti inimeste tervisega seotud elukvaliteedi tõstmiseks. Kuivõrd rahvastiku tervis mõjutab praegu oluliselt meie majanduslikku arengut, peame looma soodsamad tingimused tervislike valikute tegemiseks ning kaasama terviseedendusse ka vastutustundlike ettevõtete vahendeid.